Lapse õigused

Lapse õigused on lähtekoht, kui perele pakutakse avalikke teenuseid, tuge ja abi. Lapse õigused mõjutavad ka arusaamu vanemlikkusest, perekonnast ja kasvatusest.

Lapse õiguste konventsioon lähtub sellest, et lapse kasvatamise ja arendamise eest vastutavad eelkõige lapse vanemad ja hooldajad. Ühiskond peab siiski püüdma vanemaid ja hooldajaid selle ülesande täitmisel toetada. Perele tuleb anda vajalikku abi piisavalt aegsasti.

Lapse õiguste konventsioon

Igal lapsel on õigus heale ja turvalisele lapsepõlvele. Kõigil lastel on õigus kasvada ja käia koolis ning mängida ja osaleda ettevõtmistes. Igal lapsel on õigus ka kaitsele ja hoolitsusele. Kõik laste õigused on kogutud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni. See konventsioon on üldiselt aktsepteeritud käsitlus selle kohta, millised õigused peaksid kõigil lastel olema, sõltumata sellest, milline on nende taust nagu rahvus, usutunnistus või pere varaline olukord. Konventsioon puudutab kõiki alla 18aastasi lapsi.

Konventsiooni on heaks kiitnud peaaegu kõik maailma riigid. Soomes hakkas lapse õiguste konventsioon kehtima 1991. aastal. See on sama siduv nagu seadus ning kohustab seega riike, kohalikke omavalitsusi, ametnikke, lastevanemaid ning teisi täiskasvanuid nagu teisedki seadused. Soomes kaitsevad laste õigusi koos lapse õiguste konventsiooniga ka riigi omad seadused. Soome seadusandluses on mitmeid seadusi, mille kohaselt tuleb lapsi kohelda võrdõiguslikult nagu indiviide ning kõige eest tuleb kanda vastutust võrdselt.

Seadused toetavad lapse õiguste konventsiooni

Lapse õiguste konventsioon on sama siduv nagu seadus. Riigid, kohalikud omavalitsused, lapsevanemad ja teised täiskasvanud peavad seda konventsiooni järgima.

Lisaks konventsioonile kaitsevad laste õigusi Soome enda seadused. Soomes on mitmeid seadusi, mille kohaselt peab lapsi kohtlema võrdõiguslikult kui indiviide.

Lapse huvid on esikohal

Kõigi last puudutavate otsuste puhul tuleb alati pidada silmas lapse huve. Lapse huvide määratlemine võib olla raske, sest eri inimestel on väga erinevad arusaamad sellest, mis oleks lapsele hea. Lapse huvid ei tähenda tingimata seda, et otsused ja lahendused oleksid alati sellised, nagu laps ise või tema vanemad tahaksid. Lapse arvamus on tähtis, kui kaalutakse huve, kuid lapse arvamus ja tema huvid ei ole tingimata samad asjad.

Laps võib osaleda

Lapse huvide tähtis põhimõte on see, et laps ise võib osaleda teda puudutavate asjade arutamisel ja kavandamisel. Lapsele tuleb piisavalt selgitada, mida on kavas otsustada ja miks seda tehakse, et ta saaks kujundada oma arvamuse ja selle ka esitada. Igaühel, ka lapsel, on alati õigus osaleda oma asjade korraldamises. Siin ei ole vanusepiiri. Last ning tema arvamust ja soove kuulatakse nii, et võetakse arvesse tema vanust ja arengutaset. Näiteks väikese lapse tundeid võidakse välja selgitada sellisel moel, et jälgitakse tema käitumist ja mänge. Suuremale lapsele peab töötaja rääkima asjadest nii, et laps suudaks neist aru saada.

12aastaseks saanud lapsel on paljudes asjades juba sõnaõigus. See tähendab, et teda puudutavates asjades tuleb arvestada lapse arvamusega samuti nagu täiskasvanute omaga. See, et laps osaleb teda ennast puudutavates toimingutes, ei tähenda seda, et laps saaks ise otsustada. Täiskasvanute kohus on teha otsused ja võtta nende eest vastutus.