Noorte ja nende vanemate vastuolud

Amali ja tema vanemate vahel on suuri vastuolusid

Amal oli 16 aastane. Ta oli saabunud koos vanematega Soome üheaastasena. Ta oli pere vanim tütar, kellel oli neli nooremat õde-venda. Tüdruku isa töötas restoranis ja ema oli olnud kogu aeg lastega kodus. Amal oli olnud tihti õhtuti ja nädalalõppudel restoranis isale abiks. Ta pidi abistama ka ema nooremate laste hoidmisel.

Vanemad said teada, et Amali oli nähtud reedel raudteejaama lähedal ebakaines olekus. Amal oli liikunud ringi kambas, kuhu kuulus ka vanemaid poisse. Sellest puhkes kodus suur tüli. Vanemad karjusid, et Amal rikub perekonna reegleid ja nende endi mainet. Isa ütles, et korralik tüdruk ei tohi kolada hilisel ajal väljas ükskõik kellega nagu seda on soome noored. Amali ei lubatud enam koos sõpradega nädalalõppudel välja. Ta hakkas oma vanemate vastu mässama. Tülid nendega puhkesid üha sagedamini. Eriti raju tüli lõpuks põgenes Amal kodunt ja läks noorte turvamajja, millest talle sõbrad olid rääkinud.

Kui Amal jõudis turvamajja, rääkis ta seal, et vanemad kontrollivad teda liialt ja ta kardab neid. Vanematele helistati ja teatati, et tüdruk on turvamajas väljaspool ohtusid. Neid paluti tulla jutuajamisele. Isa vihastas selle telefonikõne peale, kuna oli kuulnud jutte, nagu võidaks Soomes laps kodust ära võtta. Isa väitis, et nad olid järginud Soome reegleid, kuigi neil on laste kasvatamisel omad väärtused. Nad teavad, mis on nende lapsele hea. Isale öeldi, et jutuajamisel räägitakse abist niisugustes elulistes olukordades, kus tundub, et omal jõul on raske toime tulla. Isa ütles, et nad saavad piisavalt abi oma tuttavatelt, kui tüdruk vaid koju tagasi saadetaks.

Vanemate ja noore tüli lahendatakse ilma lastekaitseta

Lõpuks nõustusid vanemad minema arutelule. Kohale saabus ka ühe organisatsiooni tugiisik. Olukord oli väga keeruline. Kui tugiisik rääkis Amaliga omavahel, tuli ilmsiks, et vanemad ei olnud tüdrukut löönud. Amal oli siiski arvamusel, et on võimatu vanematega koos elada, sest nad seavad talle liigseid piiranguid. Vanemad tundsid end väga abitutena. Nende sõnul oli neile kuuluv võim neilt ära võetud. Nad teadsid, et lapse kehaline karistamine on keelatud. Vanemad ei teadnud öelda, mida teha, kui tülid Amaliga olid nii võimatud lahendada. Vanemate sõnul soovib tüdruk endale selliseid vabadusi, millega nad ei saa nõus olla.

Nagu selgus, oli Amal kuulnud lastekaitsest oma sõbralt. Viimane oli rääkinud, et isa sõna ei ole vaja kuulata ja lastekaitse aitab, kui laps tahab kodust lahkuda. Amalile selgitati, et kodu on lapsele parim koht, kuini kodus elamine ei ole talle ohtlik. Üheskoos otsustati, et selles olukorras Amal ei vaja lastekaitse abi. Lastekaitseteadet ei koostatud, vaid olukorra rahustamiseks lepiti perega kokku arutelu korraldamine turvamajas. Niisuguse arutelu vahendusel antava abi eesmärk on parandada noore ja tema vanemate vahelist dialoogi, pidades silmas nii noore kui ka tema vanemate seisukohti. Amal sai aru, et ta ei saa otsustada kõigi oma tegemiste üle. Vanemad möönsid, et neil oli raske nõustuda oma lapse uute seisukohtade ja teguviisidega, kuid nad proovisid oma rangetest nõudmistest siiski loobuda. Amali ja tema vanemate arvates oli parim lahendus see, et kui pingelised suhted ei rahune, võiks Amal minna mõneks ajaks kodust ära tuttava pere juurde, kes elas teises piirkonnas.