Noor on raskustes

Asifi probleemid said alguse varastamisest

Asif oli 12 aastane, pere vanuselt eelviimane laps. Vanemad olid elanud Soomes juba mitu aastat, kuid ei olnud soome keelt õppinud. Nad ei olnud osalenud soome keele kursustel. Vanemad õed-vennad ei elanud enam vanematekodus.

Kaks aastat tagasi tuli ilmsiks, et Asif käib poes vargil. Seepärast kutsus lastekaitse sotsiaaltöötaja vanemad ja poisi seda asja arutama. Räägiti sellest, mis õigusrikkumisele järgneb ja kuidas selle peab hüvitama. Soomes ei ole alla 15 aastane süüteovõimeline ning teda ei karistada, kuid õigusrikkumise tõttu võib lastekaitse asjasse sekkuda. Tekitatud kahju tuleb siiski hüvitada, isegi kui laps on noorem kui 15 aastane. Kui laps saab 15 aastaseks, vastutab ta oma õigusrikkumiste eest ning talle võidakse mõista näiteks trahv. Vanemad lubasid asja täiendavalt kodus arutada. Poiss ise rääkis, et poes näppamas käima oli õhutanud tema sõber.

Probleemid jätkuvad

Aasta hiljem võeti koolist lastekaitsega ühendust. Asifi käitumine oli koolis väga vaenulik ning teised õpilased kartsid tema ähvardusi. Õpetaja rääkis, et Asif satub kergesti kaklustesse nii koolis kui ka vabal ajal.

Lastekaitse sotsiaaltöötaja kohtus uuesti vanemate ja poisiga. Viimase sõnul saab ta vihaseks, kui teda solvavate ja rassistlike sõnadega sõimatakse. Vanemad rääkisid ka sellest, et Asifil esineb vihahoogusid ka kodus, kui talle seatakse piiranguid või keelatakse midagi tegemast.

Lastekaitse sotsiaaltöötaja võttis kontakti Asifi õpetajaga, kes lubas, et koolis pööratakse poisile rohkem tähelepanu ja kontrollitakse, kas teda kiusatakse. Vanematega selgitati kui tähtis on seada lapsele turvalised piirid: Asif ei saa näiteks ise otsustada, millal ta koolist koju tuleb. Vanemad olid mures ka selle pärast, et nad ei tunne Asifi kaaslasi ega saa võtta kontakti nende vanematega, sest neil puudub ühine keel.

Peretöö vanemate kasvatustöö toetuseks

Koos vanemate ja Asifiga otsustati teha algust lastekaitse peretööga. Perega kohtuti iga nädal ning vanemaid juhendati, kuidas leppida kokku perekonna reeglid, näiteks Asifi kojutulekuajad ja koduülesannete tegemine. Koolis pöörati senisest rohkem tähelepanu Asifi kiusamisele, kuid poiss hakkas käituma varasemast halvemini. Ta segas klassitunde ning ei suutnud keskenduda õppimisele ega õpetaja kuulamisele. Tihtipeale ei kuulanud Asif õpetaja sõna, vaid vihastas ja läks keset tundi koolist ilma loata ära.

Asif, vanemad, lastekaitse ja kool arutavad üheskoos vahendeid, millega Asifi õppimist võiks toetada ja mis aitaksid ta kergemini keskenduda. Lisaks lepiti kokku, et Asif käib vestlemas koolipsühholoogiga oma kooliskäimise probleemidest. Koolipsühholoog hindab samuti Asifi õpiraskusi. Kui nende põhjused on teada, saab last paremini aidata.

Probleemid süvenevad

Mõnda aega oli olukord rahulikum ja Asif käis regulaarselt koolis. Siis said alguse suured probleemid tema vabal ajal. Asif hakkas koos kaaslastega lõhkuma ja rikkuma avalikke kohti. Ta käis ka uuesti vargil. Kodus ei järginud Asif kokkulepitud reegleid lubadustest hoolimata. Koolis oli Asif ükskõikne ja väsinud ning ei jaksanud lahendada talle antud ülesandeid. Poiss hakkas muutuma ning talle tundus, et kool on tema jaoks liiga raske.

Vanemad olid väga väsinud ja kurvastasid tekkinud olukorra pärast. Ei aidanud ka see, kui nad poisiga rääkisid. Vanemad olid oma poja tuleviku pärast väga mures.

Lastekodus suudetakse Asifi probleemidega tegelda

Poisi probleemide selgitamiseks korraldati kohtumine, kuhu lastekaitse sotsiaaltöötaja kutsus tema vanemad ja õpetaja. Lastekaitse esindaja tegi perele ettepaneku paigutada Asif asenduskodusse, et ta käiks regulaarselt koolis ning et tema kahjustavasse käitumisse oleks võimalik tõhusalt sekkuda. See mõte tundus vanematele hirmuäratav ja võõras, kuid nad leidsid, et kuidagi peab see olukord ju muutuma.

Enne otsustamist oli vanematel ja Asifil võimalus käia tutvumas asenduskoduga ning avaldada selle kohta oma arvamust. Räägiti ka kontaktidest vanematega ja puhkustest, mille ajal Asif saab kodus käia. Asendusehooldusele paigutamine lõpeb, kui selleks ei ole enam vajadust. Asendushoolduse ajal saavad vanemad oma lapse kasvatamiseks toetust teistelt täiskasvanutelt. Asenduskodu töötajad võivad aidata lapsel igapäevaelu probleemidest üle saada paremini, kui see oleks võimalik kodus pakutavate avahooldusteenuste abil. Asendushoolduse ajal otsustavad vanemad oma lapse asjade üle koos asenduskodu töötajate ja lastekaitse sotsiaaltöötajaga.