Lapsel ei ole alalist kodu

Anna kasvab kaitseta

Anna vanemad asusid Soome elama, kui tüdruk oli alles sülelaps. Tema isa sai Soomes tööd ehitustel. Vanemad olid oma kodumaal olnud töötud ja pruukinud rohkesti uimasteid. Anna isa sattus ka Soomes kampa, kes kasutas ja vahendas narkootikume.

Anna oli juba kolmeaastasena korduvalt paigutatud kiires korras lastekodusse. Põhjus oli korduvad kärarikkad ja vägivaldsed olukorrad, millesse naabrid olid sekkunud, kuna nad olid väikese tüdruku pärast mures. Neis olukordades tõdeti, et Anna oli halvasti hooldatud ja hirmunud laps. Perele korraldati sotsiaaltöötaja toetus ning vanematele soovitati otsida abi. Vanemat ei soovinud siiski ravile minna ja jätkasid uimastite pruukimist. Nii otsustatigi, et kodu on Annale nii kaitseta koht, et teda ei saadud sinna lastekodust tagasi saata.

Annal ei ole püsivat kodu

Kui Anna oli 4 aastane, leiti talle soomlaste asenduspere, kellega tüdruk vähehaaval tutvust tegi. Ta veetis peres algul nädalalõpud ja siis viidi sinna alaliselt elama. Kokkusaamisi Anna vanematega korraldati, kuid isa ei ilmunud üldse kohale ja emagi tuli harva. Kui Anna sai 5aastaseks, suri tema isa uimastite üledoosi tagajärjel. Sel perioodil tahtis Anna ema end terveks ravida. Ta lõpetas uimastite pruukimise ja lootis, et tüdruk pääseb jälle koju. Sotsiaaltöötajad alustasid tööd asenduspere ja Anna emaga, et valmistada ette tüdruku tagasipöördumist koju.

Olukord oli Annale, tema emale ja asendusperele väga raske. Üks raskusi seisnes sellest, et Anna oli võõrdunud oma emast ja ka emakeelest, mida ta ei tahtnud enam rääkida, kuigi sai aru. Sel ajal oli Anna oma maailma sulgunud, nukker ja peaaegu sõnatu laps. Asendusvanemad ei saavutanud Annaga õigupoolest kontakti ja nende peres hakkasid tekkima raskused. Ka asenduspere bioloogiline, Annast veidi vanem laps põdes ja oli Anna peale väga armukade. Anna paigutati tagasi tuntud lastekodusse, kus jätkati ettevalmistusi tema koju tagasipöördumiseks

Anna hakkas saama 6 aastaseks ning veetis nüüd nädalalõpud ja puhkused oma ema juures. Siis aga tuli vähehaaval ilmsiks, et ema oli kohtunud uue mehega, kes eriti nädalalõppudel rohkesti jõi. Mees oli purjuspäi vägivaldne Anna ema ja vahel ka tüdruku enda suhtes. Anna ema ei tahtnud siiski loobuda suhtest selle mehega, vaid loobus soovist, et tüdruk koju tagasi pöörduks.

Annale muretsetakse turvaline kodu asendusperes

Lastekodu ja lastekaitse töötajad soovisid, et Annale leitaks hea asenduspere, sest ta oli ju ikka veel väike tüdruk, kuigi elus palju näinud ja kogenud. Ka Anna ema suhtus seekord positiivsemalt sellesse, et tüdruk paigutataks asendusperre. Ta tunnistas nüüd avalikult, et tal endal ei jätkunud jõudu elada koos tüdrukuga tavalist igapäevaelu.

6aastasena tutvus Anna asendusperega ja asus sinna elama. Pereema oli sündinud samas riigis ja selle paikkonna lähedal, kust oli pärit Anna ema. Peres kasvasid 13- ja 9 aastane tütar, kellega ema oli alati rääkinud oma emakeeles. Asendusepere ema sai hea kontakti nii Anna kui ka tema emaga, kes oli samuti uue asendusperega rahul. Ilmnes, et Annal on kodumaal emapoolne vanaema, kes oli olnud nende aastate jooksul tüdruku pärast väga mures ja igatsenud tema järele. Asenduspere hakkas käima vanaemal külas, kui nad käisid kodumaal kohtumas oma sugulastega.

Anna kohtub regulaarselt oma emaga

Nüüd on Anna 10 aastane elav koolitüdruk. Ta räägib ladusalt kahes keeles. Kohtumised emaga on Anna jaoks tähtsad, kuigi need ei õnnestu alati nii nagu kavatsetud.

Annal on nüüd ka kolm vanaemakodu: üks Soomes ja kaks kodumaal. Sotsiaaltöötajad on seisukohal, et ühine emakeel asendusema ja -õdedega on aidanud, kui Annaga on arutatud läbi tema kogemusi ja tundeid. Tänu ühisele keelele on olnud ka kergem arendada koostööd Anna ema sugulastega.