Ema ei tule üksi toime

Igapäevaelu uuel maal on raske

Pere on tulnud Soome põgenikelaagrist, kus pereisa on haiguse tagajärjel surnud. Elu sõjast räsitud kodumaal on olnud väga rahutu. Seal ei olnud emal võimalust käia koolis ega õppida lugema ja kirjutama. Ta on väga mures oma lähisugulaste pärast, kes on jäänud rahutuste keskele.

Ümberasumine Soome ja kohanemine uue keskkonna ja kultuuriga on tundunud raskena. Korrusmajas elamisega on seotud täpsed reeglid, mis ei jää hästi meelde. Naabrid on vahel vihased, kui lapsed õhtuti mängides jooksevad ja tümistavad. Kõikjale on kirjutatud reegleid ja juhiseid, mida ema lugeda ei oska.

Ema on vestelnud algul immigratsiooniteenistuse töötajatega tõlgi vahendusel, kuid ta ei mäletanud enam täpselt, kellega tal soovitati kontakti võtta. Ametnikega suhtlemine tundub keeruline ja ema ei tea, kes millalgi võiks abiks olla. Kellaaegu on raske selgeks õppida ning vahel jääb mõnigi asi korraldamata, kuna ema on läinud kontorisse valel ajal, kui tõlki ei olnud kohal.

Ema väsib

Neli kõige väiksemat last käivad lasteaias ja kaks vanemat algkoolis. Koolist ja lasteaiast on tulnud kirju ja muid pabereid vähemalt kord aastas, kuid alati ei olnud käepärast keeleoskajat tuttavat, kes oleks aidanud neid lugeda ja tõlkida.

Lõpuks ema väsib. Ta ei saa murede pärast enam magada ja mõtted on öösiti kaugel viibivate sugulaste juures. Ema ei jaksa viia väiksemaid lapsi iga päev lasteaeda. Kodu korrashoid valmistab raskusi ja probleemid tunduvad ka muidu kuhjuvat. Ta ei jaksa hoolitseda iga päev pesu pesemise või selle eest, et lastel oleksid seljas ilmaga sobivad riided. Vanemad lapsed üritavad pärast kooli oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitseda.

Ema küsib koos lasteaia töötajatega abi

Lasteaia töötajad on juba varem emaga rääkinud eri abivõimalustest. Kui väiksemad lapsed hakkavad korduvalt lasteaiast puuduma, kutsuvad töötajad ema kohale, et temaga vestelda. Pärast jutuajamist otsustavad nad võtta üheskoos kontakti sotsiaalhooldusega, et abivajadust hinnata. Loe lisaks leheküljelt Sotsiaalhoolduse kliendiks.

Sotsiaaltöötaja kohtub ema ja lastega ning räägib, et selle kohtumise eesmärk on arutada üheskoos pere raskusi ning seda, kuidas oleks võimalik neid aidata.

Perekonnale suunatakse peretöötaja, kes tuleb emaga vestlema ja aitab kogunenud probleeme lahendada. Lastega perede koduteenindusest tuleb abiks töötaja ning vähehaaval hakkavad igapäevased kodused asjad paremini edenema.

Peretöötaja käib perekonnal abiks üle nädala, kokkulepitud ajal. Ta läheb emale abiks korraldama raskemaid tegemisi ning aitab broneerida arsti vastuvõtuaja. Arst aitab emal unetusest ja masendusest üle saada.

Peretöötaja leiab emale ühe organisatsiooni kaudu sobiva grupi, kus tehakse mitmesuguseid käsitöid. Ema meelest on selle grupi kooskäimised väga kosutavad. Teise organisatsiooni kaudu leitakse tugiisik, kes kohtub edaspidi perega kaks korda kuus. Tugiisik viib vahel väiksemaid lapsi välja jalutama või mängib nendega. Vahel aitab vanematel lastel koduülesandeid teha ning vahel vaid vestleb emaga. Koos peretöötajaga otsustatakse, et tema visiite enam ei vajata, kuna ema tunneb end juba palju paremini ja tugiisik käib peret regulaarselt abistamas.