Abi lapse neuropsühhiaatriliste raskuste puhul

Vanemad on laste pärast mures

Pere on isa töö tõttu kolinud lühikese aja jooksul ümber kaks korda. Isa töötab vahetustega ja on palju kodust ära. Poistest noorem on 6 aastane ja emaga kodus. Ta on muutunud ülekaaluliseks ning ei suuda uute asjade õppimisest huvituda. Poiss mõtleb, et on teistest halvem ega taha näiteks harjutada jalgrattasõitu.

Siiski on rohkem muret vanema, 11 aastase pojaga. Kooliskäimine tal ei edene. Poiss ei suuda keskenduda ja tal on õppimisega raskusi. Ümberkolimine ja kooli vahetamine on probleeme süvendanud.

Vanematel palutakse vestelda õpetaja ja kooli kuraatoriga. Nende arvates peaks poisi uuringutele saatma. Ema arvab algul, et küll tema teab paremini, mida pojal vaja on. Pärast vestlust vanemad siiski nõustuvad sellega, et kooli psühholoogilt küsitakse saatekiri ja poiss pääseb uuringutele.

Probleemidele leitakse seletus

Uuringutel selgub, et poisil on üsna laialt levinud kesknärvisüsteemi arenguhäire, mida nimetatakse Aspergeri sündroomiks. See on olnus põhjus, miks laps on käitunud teistest erinevalt ning on tekkinud arusaamatusi ja tülisid klassikaaslastega. Kui poiss ei ole osanud end raskes olukorras muul viisil väljendada, on ta teisi löönud. Vanematele räägitakse: on tähtis, et poiss õpiks uutmoodi tegutsema ja end väljendama ilma rusikateta.

Perele antakse saatekiri neuropsühhiaatrilisele (NEPSY) treeningule, kus poiss saab abi vajalikeks igapäevasteks vilumusteks ning vanemad juhiseid lapse toetamiseks ja suunamiseks. Poiss pääseb neuropsühhiaatriatreeneri kümnele seansile. Vanematega lepitakse samuti kokku, et võetakse kontakti sotsiaalhooldusega ja küsitakse, millist muud toetust võiks pere selles olukorras saada.

Kogu peret aidatakse

Sotsiaalhooldusosakonnas tehakse ettepanek, et vanematega võiks vestelda perekonna kodus. Jutuajamise käigus kuulatakse ära, mida pere vajaks, ning ema tunnistab, et on kurnatud. Tal on hea meel, kui sotsiaaltöötaja tunneb huvi kogu pere olukorra vastu ja mõtleb, kuidas aidata ka pere väiksemat poega. Teenusevajadustele antakse hinnang ja selle alusel lepitakse kokku, et peret toetatakse peretöö abil.

Peretöötaja hakkab külastama perekonna kodu kohe, algul iga nädal. Ta aitab vanemaid, õpetades neid sekkuma tõhusamalt vanema poja käitumisse ja tegutsema neuropsühhiaatrilisel treeningul antud nõuannete kohaselt. Poiss saab tuge ka koolis ning õpingud hakkavad vähehaaval paremini edenema. Poiss õpib tulema teistega suheldes paremini toime.

Väiksem poiss hakkab käima eelkoolis. Paari kuu pärast räägib poiss, et tahaks õppida jalgrattaga sõitma ja minna oma kaaslastega ühisele rattaretkele. Vanemad tunnevad kergendust, et probleemidele on lahendusi leitud. Pere otsustab esitada puhkuseavalduse, et ka vanemad leiaksid aega teineteisele.