Nõuandla
Soomes saavad nõuandlateenuseid kõik rasedad naised ja last ootavad pered (emadusnõuandla) ning koolieelikud ja nende perekonnad (lastenõuandla). Teenused on peredele vabatahtlikud ja tasuta. Nõuandla toetab ema ja kogu peret beebi ootamise ajal ja lapse esimestel eluaastatel.
Emadusnõuandlas jälgitakse raseduse kulgemist. Sealt saab nõuandeid raseduse ajaks ja sünnituseks valmistumiseks. Iga laps ja pere saab personaalset nõu.
Lastenõuandlas jälgitakse ja edendatakse lapse kasvamist ja arengut ning toetatakse vanemaid muu hulgas kasvatuse või hooldusega seotud küsimustes või paarisuhte ülalhoidmiseks. Lisaks saab laps nõuandlas riiklikku vaktsineerimisprogrammi kuuluvad vaktsiinid.
Emadus- ja lastenõuandlas püütakse näha juba aegsasti, kas lapsel või perel on erilise toetuse vajadust, ning korraldada vajalikku abi ja toetust. Nõuandla teeb tihedat koostööd eri instantsidega alati olenevalt pere vajadustest (mh töö väikelapsega peredega, koolieelne kasvatus, peretöö, hambaravi, toitumisterapeut, perenõuandla, lastekaitse).
Kui nõuandla hooldusõel tekib mure, et lapse kasvamine ja areng on ohus, võib ta võtta ühendust lapse elukohavalla sotsiaaltöötajaga koos lapse või tema vanematega. Kui ühenduse võtmine ei õnnestu koos perega või kui tegemist on kiire lastekaitse vajadusega, on töötajal siiski kohustus esitada lastekaitseteade. Loe lisaks, mis juhtub pärast kontaktivõttu või lastekaitseteadet leheküljelt Sotsiaalhoolduse kliendiks saamine.
Nõuandla ulatuslikud tervisekontrollid
Emade ja laste nõuandlas korraldatakse vanemate toetamiseks neli ulatuslikku tervisekontrolli, kus hinnatakse kogu pere tervist ja heaolu ning neid mõjutavaid tegureid. Hooldajate loal on ulatusliku tervisekontrolliga seotud koolieelse kasvatusega tegeleva personali hinnang lapse osalemisele koolieelses kasvatuses selles osas, mis on vältimatu hoolduse ja toetuse seisukohalt.
Neuropsühhiaatrilised sümptomid ehk NEPSY
Tänapäeval pööratakse varasemast rohkem tähelepanu lapse erinevatele neuropsühhiaatrilistele raskustele. Nende kohta kasutatakse Soomes üldiselt lühendit nepsy. Nepsy-raskused mõjutavad tihtipeale lapse igapäevast elu: sotsiaalset suhtlemist, tunnete ohjamist ja oma tegevuse suunamist. Raskuste äratundmine on tähtis, et oleks võimalik mõista lapse käitumist ja pakkuda talle tuge. On tähtis, et lisaks lapsele saavad toetust ka tema vanemad ja teised lapsega igapäevaselt tegelevad täiskasvanud nagu lasteaia või kooli töötajad.
Loe teema kohta lähemalt tõsiloost “Abi lapse neuropsühhiaatriliste raskuste puhul”.
.
Loe järgmiseks
Sõnastik
Lastekaitsega on seotud palju eri mõisteid. Sõnastikus selgitatakse neist kõige tähtsamaid.
